Professionaalne inimeste ja ressursside juhtimine tähendab, et…

– valitsemiskultuur toetab kriitilist analüüsi ja uute ideede väljapakkumist;

– avalikud teenistujad – nii juhid kui ma madala taseme töötajad – on professionaalsed ja tulemuslikud;

– juhtimissüsteemid tagavad parema asutustevahelise koostöö;

– avalikku teenistust iseloomustab mobiilsus nii ametiasutuste kui ka avaliku ja erasektori vahel.

Plussid:

• Mitmed avaliku sektori tippjuhtide, nende järelkasvu ja keskastme juhtide koolitus- ja arendusprogrammid on käima lükatud. Siiski pole teada, kuidas senine koolitus on mõju avaldanud ehk juhtimiskvaliteedi tõusule kaasa aidanud.
• Riigikantselei strateegiabüroo vedamisel on käivitunud mitu rakkerühma. Tegu on uuendusliku töövormiga, mille kaudu saab käivitada ministeeriumiüleseid algatusi. Rakkerühmad on alustanud avalike teenuste ja sotsiaalse innovatsiooni, e-tervise, vigastuste ennetuse ja hoolduskoormuse teemadel lahenduste leidmisega.

Miinused:

• Riigi ühtse personalipoliitika sihtide elluviimine on pärast riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu väljatöötamist (kiideti heaks sügisel 2014) peatunud, sest jõupingutused keskenduvad ennekõike töötajate arvu vähenemisele ja arendused teistes personalipoliitika valdkondades, nagu personali värbamine ja valik, karjääri- ja talendijuhtimine, hindamine ja arendamine jms, ei tule järele. Vajalik on siduda töötajate vähendamine muude muudatustega kogu valitsussektoris – nt riigi ülesannete ülevaatamisega ja avalike teenuste pakkumise tõhustamisega (see on riigiauditis ka ette nähtud), vajadusel tööjõu ümberpaigutamisega muudesse sektoritesse, ametisse jäävate ametnike ümberõppega, et nad suudaksid toime tulla ajas muutuvate ülesannetega jne.