Mõjus poliitikakujundamine ja elluviimine tähendab seda, et

– valitsus on suuteline väljakutseid ette nägema, probleeme ja sihte prioritiseerima;

– valitsemine on ühtne, seda iseloomustab usaldus ja tugev koostöö nii poliitilisel kui ka administratiivsel tasandil;

– eesmärkide saavutamist toetab toimiv planeerimissüsteem ja valitsus on suuteline ressursse vajadusel paindlikult (ümber) jagama;

– poliitikad tuginevad tõenditele; fookuses on mõju saavutamine, mitte vaid väljundite (nt seaduseelnõude arv) põhine aruandlus;

– valitsemine on demokraatlik ja kaasav: kodanikel, ühendustel ja parlamendil on poliitikakujundamises tegelik, mitte vormiline roll;

– ettevõtete ja kodanike halduskoormus väheneb.

Plussid:

• Valitsemise üldise kvaliteedi tõstmise nimel on valitsus edasi liikunud nullbürokraatia projektiga. Hindamisperioodil käivitus rakkerühm, mille ülesanne on ettevõtete ja kodanike halduskoormuse vähendamine. Täiendavalt algatati avaliku halduse sisemise bürokraatia vähendamise projekt ja hindamisperioodi lõpuks koguti u 500 parendusettepanekut. Nullbürokraatia algatuse alla kuulub ka Aruandlus 3.0 projekt, milles samuti tegevused jätkusid.
• Null-bürokraatia initsiatiiv on võrdlemisi hea näide muudatuste plaanimisest ja elluviimisest – eri osaliste koostöö toimib, loodud on eraldi „löögirusikas“ ja leitud on selle tööks vajalikud ressursid. Tulevikuks võib vaid seda soovitada, et täna projektipõhine lahendus saaks jätkusuutliku lahenduse; algatuse kandepinda võiks veel laiendada ehk kaasata alaprojektidesse rohkem asutusi, et head tegevused (nt Aruandlus 3.0) ei jääks paari asutuse keskseks.
• Valitsemise strateegilise võimekuse kasvatamiseks astuti hindamise etapil edasi strateegilise planeerimise korralduses. Ametnike tasandil on saavutatud kokkulepe, kuidas strateegilist planeerimist ja eelarvestamist paremini siduda ja samas vähendada arengukavade plaanimise ning aruandlusega seotud töökoormust. Samuti on kokku lepitud tekke-ja tegevuspõhises eelarvestamises ja käivad ettevalmistused üleminekuks.
• Ootame strateegilise juhtimise ja eelarvestamise alal avatumat arutelu ja toetame igati selle teemaga edasiminemist. Hoovaks/alguspunktiks võiks olla riigi finantsjuhtimise arutelu parlamendis juuni alguses.  

Miinused:

• Valitsuse strateegilise juhtimise ja ministeeriumide koostöö võime tõstmine on haldusreformi kõrval teine nö suur väljakutse. Valitsemise paindlikkus ja valitsuse meeskonnatöö on nii praeguste reformide kui tulevaste väljakutsetega kohanemise eeltingimus. Justiitsiministeerium töötas hindamisperioodil valitsuskorralduse arendamise ettepanekutega, kuid passiva poolel on see, et ettepanekud ei ole veel avatud aruteluks valmis. Valitsuses tuleks tugevdada peaministri rolli ja ministrid muuta valitsuse kui meeskonna liikmeteks. Praegu on ministrid ministeeriumide saadikud valitsuses, mitte valitsuse esindajad / valdkonna poliitilised juhid ministeeriumides. Valitsemiskorralduse muudatuste arutelu edasilükkumine pidurdab kõiki Eesti reforme. 
• Valitsuse otsuste kvaliteet  vajab arendamist. Valitsus on deklareerinud, et „Muudame riigiasutuste tegevuse läbipaistvamaks ja avatumaks ning teeme otsuseid tõenduspõhiselt“ (vt http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/).  Kuid sellele teemale ei ole väärilisel määral tähelepanu pööratud. Valitsuse otsuste kvaliteediprobleemidele juhtis tähelepanu Riigikontrolli audit Estonian Air´i kaasuses.
• Viimatimainitu on vana juhtum, mis Radari analüüsist jääks välja, kui tegu ei oleks viitega juurprobleemile – poliitikakujundamise kvaliteet ei vasta (kaasamise heas tavas, hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning valitsuse reglemendis toodud) nõuetele. Hindamisperioodil näiteks leidis laia kõlapinda nn trahvide eelnõu, millele ei olnud tehtud korraliku mõjuanalüüsi. Justiitsministeerium on sel aastal eelnõusid pidurdanud, põhjendades seda mõju hindamise puudulikkusega. Nn trahvide eelnõu autoriks oli Justiitsministeerium ise. Kokkuvõttes – poliitikakujundamise kvaliteedi nõuded on olemas, kuid nende rakendamine ei tohi olla valikuline.
• Poliitikakujundamise tõenduspõhisusega seonduvaks arenguks sel hindamise etapil oli arenguseire ümberkorraldamine. Arengufond likvideeritakse ja plaan on Riigikogu Kantselei juurde teha arenguseire üksus. Peaminister sedastas (26.05.2016 pressikonverentsil), et valitsus loobus arvamuse andmisest, kuid kommenteeris, et varasemaid vigu tuleks vältida, ehk paremini sätestada mis on selle üksuse ülesanded ja mis on konkreetne tellimus. Radari kolleegium nõustub valitsuse seisukohtadega, kuid astub sammu edasi ja soovitab arenguseire üksuse toomist peaministri lähedusse, et tugevdada strateegilise juhtimise suutlikkust valitsuskeskuses.