Kvaliteetsed avalikud teenused tähendab seda, et

• avalike teenuste kvaliteet on ühtlane ja teenused on kättesaadavad kõigile neid vajavatele inimestele.
• erinevad avalikud teenused toetavad üksteist ning aitavad inimestel võimalikult hästi täita oma kohustusi, realiseerida õigusi või osaleda ühiskonna elus.
• riigi ja KOV tasandi rollide jaotus teenuste tagamisel on selge ning seda toetab toimiv rahastamismudel
• kodanikke, ühendusi ja (sotsiaalseid) ettevõtteid kaasatakse avalike teenuste osutamisse

Plussid:

• Valitsuse kommunikatsioonis ja tegevuses (eelarves) on  üks riigi eesmärk  – välisjulgeolek – selgelt pildil. See on näide prioriteetsest avalikust hüvest, mille pakkumise korraldamisega süsteemselt tegeletakse.
• Valitsus on astunud samme sotsiaalteenuste kvaliteedi tagamiseks – üheksale sotsiaalteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse muutmise tulemusel kehtestatud miinimumnõuded. Määratakse kindlaks iga üksiku teenuse ulatus, konkreetsed eesmärgid ja miinimumnõuded, nt teenuseid osutavate töötajate kvalifikatsiooninõuded. KOVid peavad võtma vajalikke meetmeid (üksi või koostöös teiste kohalike omavalitsustega), et teenus vastaks kvaliteedinõuetele.
• Plusspoolel on ka see, et valitsus kaardistab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel avalikke teenuseid, sh nende kvaliteedinäitajaid. See loob eeldusi nii avalike teenuste kvaliteedi arendamiseks kui ka tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuks.

Miinused:

• Valitsus deklareerib, et paremad avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kogu Eestis (vt https://valitsus.ee/et/riigivalitsemisereform). Pensionid, riigikaitse ja tervishoiu kulud võtavad suure osa riigieelarvest ja demograafiliste trendide mõjul suureneb ka surve kogu sotsiaalteenuste paketi rahastamiseks. Seega muutub muude eluvaldkondade rahastamine järjest pingelisemaks ning avalike teenuste harjumuspärane kvaliteet ja kättesaadavus on ohus. Teatud järeleandmised avalike teenuste pakkumises on paratamatud kui riigieelarve tulud kiiresti kasvama ei hakka. Nende suundumuste mõjul peaks valitsus julgemalt ja selgemalt kodanikele selgitama, et milliseid avalikke teenuseid ootab koomaletõmbamine (nt tervishoius, hariduses?) ja millistel lõikudes järeleandmisi ei tehta (nt välisjulgeolek?). 
• Näide teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse vastuolust: maanteeamet vaatab üle teeninduskanaleid ja soovib osad kohalikud bürood kinni panna ning viia rohkem teenuseid e-keskkonda. Tõhususe ja kvaliteedi saavutamise eesmärgid oleks selle sammuga täidetud, kuid teenuste kättesaadavus siiski väheneks. Valikute selgitamine taolistes laetud küsimustes eeldaks ka poliitikute tuge, praegu ei ole Maanteeamet seda saanud.
• Radari liikmed oleksid oodanud haldusreformi eelnõu raames teadlikku tegelemist teenuste ühtlase pakkumise tagamisega. Praegu on haldusreformi üks keskne eesmärk – tagada kvaliteetsemad avalikud teenused – veel sisustamata.  Valitsuse strateegia on võtta nende küsimuste lahendamine ette teises etapis ja edasiminekut selles lõigus saab hinnata tulevikus.