Häid algatusi ja vajalikke tegevusi jätkub, kuid probleemiks on, et need on paljuski seostamata – riigireformi mõiste ja sihiseade on keskselt defineerimata, puudub ka ühtne tegevuskava ehk milliseid tulemusi ja millal soovitakse saavutada. Fookuse puudumise tõttu pole kindlust, et tehakse õigeid asju õigel viisil.
Samuti on vajalik peaministri initsiatiiv eri ministeeriumite tegevuste koordineerimisel. Riigihalduse ministri ametikoha loomine ja haldusreformi esimese etapi käimalükkamine on head märgid, kuid seni veel pole neid eeldusi suudetud kogu riigireformi vankri ette rakendada.
Kolleegium tõi esile algatusi, mis on ette võetud riigi paremat toimimist silmas pidades, ent millel just puuduliku koordineerimise tõttu on vastandlikud mõjud. Näiteks haldusreform on vajalik, kuid selle elluviimisel omavalitsuste suurusele keskendumine puudulik. Peame haldusreformi juures võtmeküsimuseks avalike teenuste kvaliteedi tagamist kohalikes omavalitsustes, mis ei ole aga praeguses diskussioonis praktiliselt tähelepanu saanudki. Ka avaliku sektori töötajate arvu vähendamine, mis ideena – hoida avaliku sektori ja erasektori töötajate suhet – on vajalik, on ühetaolise kärpimisena ellu viies nõrk ja ei arvesta vastassuunaliste protsessidega (valitsusasutused peaksid tööle võtma 1000 erivajadustega inimest, personali juurdevõtmise vajadus seoses EL eesistumisega jne).
Riigiauditi käimalükkamine venis kaua ja nüüd, maikuus saabuva tähtaja lähenedes, on muutuste tempo nõnda kõrge, et terendab tõsine oht probleemide lahendamise asemel neid kiirustamise tõttu hoopis juurde tekitada.
Positiivsete tegevustena toob Riigireformi Radari kolleegium välja näiteks Eesti Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti algatuse „Aruandlus 3.0“ (eesmärk on vähendada ettevõtjatelt küsitavaid andmeid), nelja ministeeriumi koostöös korraldatava nullbürokraatia projekti (kogutakse ettevõtetelt ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks), justiitsministri jõulise tegutsemise eelnõude koostamisel mõjuanalüüside ja väljatöötamiskavatsuste nõudmisel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi süsteemse töö avalike teenuste digitaliseerimiseks, riigiauditiga alustamise, samuti riigihalduse ministri ametikoha loomise.
Miinustena toob radar muuhulgas esile seda, et valitsusasutused ei käi ühte jalga – samal ajal kui ühes ministeeriumis arutletakse halduskoormuse vähendamise üle, valmivad teises ettepanekud, mis seda suurendavad. Endiselt on nõrk strateegiline eelarvestamine, näiteks Ida-Virumaa tegevuskavas puudub paljudel tegevustel maksumus. On mitmeid näiteid formaalsest kaasamisest, kus partnerid oleks nagu arutellu kutsutud, kuid nende antud sisendiga tegelikult ei arvestata. Peamine probleem on aga riigireformi tegevuskava puudumine ja nõrk koordineerimine.
Loe lähemalt, millised otsused ja protsessid mõjutasid Riigireformi Radari hinnet:
Kvaliteetsed avalikud teenused
Mõjus poliitikakujundamine ja elluviimine
