Riigireformi Radar: ootame valitsuselt sõnumiselgust ja põhjalikku järeltööd
Riigireformi Radari kolleegium otsustas viimase kvartali hindamise asemel jagada tunnustust kõikidele inimestele, kes panustasid oma töö- ja vaba aega pärgviiruse leviku põhjustatud kriisiolukorra haldamisse avalikus sektoris. Kahjuks valmistas samal ajal muret keerulise olukorra poliitiline ärakasutamine, mis on halb pretsedent ega tohi olla aktsepteeritav.
Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo leiab, et kriis tõi teravalt tähelepanu alla küsimuse riigi rollist üldiselt. Kuigi 13. märtsil väljakuulutatud eriolukord on tänaseks läbi saanud ning üldjoontes võib öelda, et keerulise probleemiga tuldi hästi toime, tõi kriis välja murekohti küsimustes, mida adresseerib riigireform ning mille jälgimine on Riigireformi Radari missioon. „Seetõttu oli hindamisvooru fookuses viis, kuidas on riik laiemalt ning Vabariigi Valitsus konkreetsemalt toime tulnud kriisi ohjamisega – mida oleks tulnud teha teisiti ning millised on õppetunnid tulevikuks,“ ütleb Jüristo.
Erilist tähelepanu vajavad Tarmo Jüristo sõnul tagasisidemehhanismid. „Need analüüsid, mida praegu ...
Riigireformi Radari hinnangu esitlus 19. juunil
Mõttekoja Praxis ja Eesti Tööandjate Keskliidu ellu kutsutud Riigireformi Radar on viimase nelja aasta jooksul seiranud Eesti riigi struktuuride ja toimimisprintsiipide reformi, mille eesmärgiks oleks võimekas ja usaldusväärne riik. Sel korral on fookuses laiemalt riigi ja konkreetselt Vabariigi Valitsuse toimetulek koroonaviiruse globaalse leviku põhjustatud kriisiolukorra ohjamisega. Mida oleks saanud paremini teha, mis on väljakutsed täna ja millised õppetunnid tulevikuks.
Reedel, 19. juunil algusega kell 10 esitleb Riigireformi Radari kolleegium järjekordset hindamist. Pressikonverents toimub virtuaalselt ning seda saab jälgida Eesti Rahvusringhäälingu portaalist.
Kõnelevad:
Tarmo Jüristo, Mõttekoda Praxis juht
Liia Hänni (PhD), E-demokraatia vanemekspert
Ivo Suursoo, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees.
Ajakirjanikele – küsimusi kõnelejatele on võimalik esitada www.sli.do, kasutades koodi #44877.
Detsember 2019: valitsemist iseloomustab sügav lõhe sõnade ja tegude vahel
Riigireformi Radar andis oma esimese hinnangu aprillis ametisse astunud valitsuse tööle. Radari kolleegium on tõsiselt mures riigijuhtimise kvaliteedi languse pärast, mis seisneb õigusriigi ja demokraatia väärtuste ning hea õigusloome tavade eiramises.
Kolleegiumi peamiseks mureks praegusel hindamisperioodil on demokraatia ja poliitilise juhtimise kvaliteet, sest nii riigireform kui ka paljud teised olulised otsused takerduvad, kui juhtimisprobleemid poliitilisel tasandil jätkuvad.
Riigi usaldusväärsus sõltub eelkõige õigusriigi põhimõtete vääramatust järgimisest, mida riivab tõsiselt apoliitiliste ametikohtade muutmine „poliitilise lehmakauplemise“ osaks. Eesti tugev, professionaalne ja poliitiliselt sõltumatu avalik teenistus on niivõrd oluline väärtus, et selle eest tuleb seista mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega.
Riigireformi Radar leiab lisaks, et demokraatiat ja riigi usaldusväärsust kahjustab mitmete valitsuse liikmete üleolev keelekasutus, mis on kõlanud nii ametnike, parlamendiliikmete kui ka naaberriikide kolleegide aadressil. Riigijuhtide solvav keelekasutus lõhub usaldust ning on vastuolus koalitsiooni sõnastatud eesmärgiga ehitada sidusat ühiskonda. Nii näeme, et praegust ...
Märts 2019: Millist nõu anda riigireformi osas uuele valitsusele?
Koalitsiooniläbirääkimised käivad ja peagi selgub, kes valitsuse moodustab ja millise suuna võtab uuel valitsemisperioodil Eesti riigi reformimine. Riigireformi Radari kolleegium jälgib tähelepanelikult koalitsioonikõnelusi ja riigireformi valimislubaduste käekäiku. Radar pani valimistulemuste selgumise järel kokku memo, mis koondab eelmise valitsemisperioodi edusammud riigireformi vallas ja toob välja prioriteetsed ülesanded, millega Eesti lähiaastatel silmitsi seisab. Kõige olulisem eesmärk peaks olema omavalitsuste võimekuse arendamine, et avalike teenuste pakkumine oleks tulevikus kodanikukeskne. E-teenuste arendamise kõrval ei tohi ära unustada ka „päris“ teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti sotsiaalkaitse, hariduse, transpordi, tervishoiu, sisejulgeoleku jt valdkondades. Samuti tuleb kiiremas korras kokku leppida ülesannete jaotus kesk- ja kohaliku omavalitsuse vahel ning suurendada KOV-ide finantsautonoomiat. Inimeste tegelikest vajadustest lähtuvate, elukaarele vastavate ja hästi toimivate avalike teenuste pakkumine peab olema üks riigireformi peamisi sihte. Nii kohaliku tasandi kui ka keskvõimu aparaat peab olema ergas ja käima ühiskonna muutustega kaasas. Valitsemine peab ...
Veebruar 2019: riigireform valimislubadustes – millise kursi võtab riigikorraldus?
Riigireformi Radari kolleegium analüüsis erakondade valimisplatvorme, püüdes saada selgust, kuhu suundub erakondade lubaduste valguses Eesti riigikorraldus järgmise 4 aasta jooksul.
Erakondasid võib tunnustada selle eest, et riigi reformimist on 2019. aasta Riigikogu valimiste programmides senisest põhjalikumalt käsitletud. Ometi toimuvad üldvalimised kord nelja aasta järel ja parteide lubadustesse tuleb suhtuda täie nõudlikkusega. Poliitikate legitiimsuse, selguse ja rakendatavuse test näitab, et arenguruumi on veel paljudes küsimustes.
Kokkuvõtlikult võib riigireformi käsitlemist valimisplatvormides iseloomustada nii:
Erakondade lubaduste ühisosa on suur, erinevused on pigem eesmärgini jõudmise viisis. Korduma kippuvateks teemadeks on bürokraatia vähendamine, keskvalitsuse ja KOV ülesannete ja finantseerimise mudeli kokkuleppimine, teenuste kättesaadavus, e-riigi arendamine, parlamendi ja kogukondade rolli tugevdamine.
Ühest küljest jätab üksmeel riigireformi suundades ruumi konkreetsemateks kokkulepeteks pärast valimisi. Teisest küljest viitab programmide ühetaolisus ja põhimõtteliste valikute või konfliktide puudumine erakondade vahel valimislubaduste pealiskaudsusele.
Paljud lubadused jäävad retoorilisele tasandile ega anna vastust, kuidas eesmärgid saavutatakse. Niisiis ...
Märts 2018: Riigireform on taandunud rutiinseks avaliku halduse putitamiseks
Oktoober 2017: juustu õhemaks viilutamise asemel on vaja keskset strateegiat
2017. a III kvartali riigireformi hindamisel leidis Radari kolleegium, et vaja on hinnata nii pikemat teekonda kui ka lühema aja jooksul toimunud tegevusi. Kohalike volikogude valimisega oktoobris jõustub uus haldusterritoriaalne korraldus, mis tähistab reformi esimese etapi lõppu. Sellega kinnistatakse senised haldusreformis tehtud põhimõttelised valikud, edasi tegeletakse juba kohaliku valitsemise korralduse edasiarendamisega.
Teisest küljest ei ole edasiminekut poliitilise süsteemi ja keskvalitsuse reformimisel. Võimuliit tegeleb riigiaparaadi häälestamisega, selmet leppida kokku kaugem riigi juhtimise visioon ja prioriteetsed riigireformi sammud, mis on vajalikud arenguhüppeks.
Et kolleegiumi arvamus praegust kahetist olukorda paremini kajastaks, andsime sel korral valitsuse tegevusele riigireformi elluviimisel kaks hinnet: 4 ehk „hea“ haldusterritoriaalse reformi läbiviimise eest ja 1 ehk „nõrk“ riigireformi edenemise eest.
Riigireformi Radari VI hindamise kokkuvõte: puudub kindlus, et valitsus pingutaks riigi reformimisel piisavalt
Mõlemas riigireformi sõlmpunktis oli edasiminekut. Esiteks kehtestati kauaoodatud omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsioon, millega loodi alus omavalitsuste tihedamaks koostööks. Teiseks võeti vastu seadus, millega lõpetatakse maavalitsuste tegevus. Maavalitsuste reformimise ideid on kaalunud mitmed varasemad valitsused. Alles nüüd on kindel, et maavalitsused kaovad ja nende ülesanded jagatakse eri võimutasandite vahel. Mõlemad seadusalgatused valmisid siiski juba eelmise valitsuse ajal ja ootasid vastuvõtmist pikalt.
Haldusreformi piduriks on jätkuv selgusetus valitsemistasandite avalike ülesannete jaotuses ja nende rahastamises. Teema oleks tulnud otsustada ammu. Arvatavasti vaidlustavad mitmed omavalitsused valitsuse sundühendamiste otsused kohtus. Kohtuvaidluste tekkimist soodustas valitsuse otsus jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga. Selle erandi tegemine ei olnud piisavalt põhjendatud ja läbipaistev. Valitsuse argumendid olnuks eesootavate vaidluste valguses tugevamad, kui avalike funktsioonide ...
Aprill 2017: Hinne on „rahuldav“ – riigi reformimise ettepanekuid on ohtralt, kuid edasiliikumiseks tuleks võtta appi 80/20 reegel, mille kohaselt 20% tegevustest annab 80% tulemustest
Kokkuvõte ja hinde põhjendus
Riigireformi Radari kolleegium hindas märtsi lõpus viiendat korda valitsuse tegevust riigireformi elluviimisel. Vaatluse all oli reformi edenemine 2017. aasta esimeses kvartalis. Möödunud aasta novembris moodustatud võimuliidu tegevust hinnati esimest korda. Edasiminek on olnud rahuldav: koalitsioon sai hindeks „kolme“.
Rahuldava hinde põhjuseks on tõdemus, et valitsusliit on haldusreformi seaduse ajakavast kinni pidades edasi läinud omavalitsuste ühendamisega ja otsustas jaanuaris maavalitsuste kaotamise. Tähelepanuväärne on riigireformi tegevuskava eelnõu sünd. See dokument sisustab riigireformi mõiste, aluspõhimõtted, eesmärgid, ülesanded ja elluviimise korralduse.
Teisest küljest on just kohaliku tasandi reformide elluviimisega seotud suured küsimärgid, mis ei luba valitsuse tegevusele kõrgemat hinnet anda. Riigireformi Radari kolleegiumi arvates on omavalitsuste ühendamise ja maavalitsuste kaotamisega seotud ümberkorraldused sedavõrd keerukad, et reformid hakkavad takerduma tegemata valikutesse. Pealepressivaid tähtaegasid arvestades pidanuks avalike ülesannete jaotus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ning nende rahastamise ...
Jaanuar 2017: Loosungist „Viime ellu riigireformi“ ei piisa
Uue koalitsiooni algus ja 2016. aasta lõpp andis hea põhjuse teha vahekokkuvõtte: kuhu eelmine valitsus riigi reformimisel jõudis ja millised on eesolevad väljakutsed.
Eelmist valitsust võib tunnustada selle eest, et haldusreformiga jõuti kaugemale kui enne. Haldusreformi on vaja omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja paremate teenuste pakkumiseks. Kuid varasemad reformiplaanid jäid kõik ideedeks. Alles eelmine koalitsioon võttis vastu haldusreformi seaduse ja tänaseks on selge, et reform mingil kujul teostub.
Haldusreform moodustab kogu riigireformist suure tüki, kuid omavalitsuste ja riigi reformimise vahele ei saa võrdusmärki panna.
Ka keskvalitsus vajab põhimõttelisi muutusi – eesmärk tulevikus on vähemaga rohkem ...
September 2016: Seisak on tagasiminek, seega hindeks “kasin”
Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini 2016 hinde „kaks“, sest sel perioodil oli riigireformi vallas poliitiline seisak.
Seekordse hindamise probleemidest jookseb punase niidina läbi küsimus muutuste juhtimise kvaliteedist: kui riiki reformides tahame toetada suurte probleemide lahendamist, siis tuleb reforme aktiivselt, süsteemselt ja teadlikult juhtida! Tahame tunnustada riigihalduse minister Arto Aasa ja ametnikke, kes on teinud head tööd, aga kelle käed jäävad ühel hetkel lühikeseks, kui valitsus ühiselt otsuseid ei tee.
Radari kolleegium hinnangul on vajalik senise eeltöö jõustamiseks teha järgnevat:
1. Tugevdada kogu koalitsiooni rolli riigireformi ellu viimisel. Riigireform toimub ainult siis, kui peaminister võtab selle elluviimise eest vastutuse ja kaasab aktiivsesse otsustamisse ka teised koalitsiooni võtmepoliitikud. Riigihalduse minister on teinud palju eeltööd ja väärib selle eest tunnustust. Tema töö ettepanekute ettevalmistamisel jätkub. Kuid riigihalduse ministri ja ametnike otsustamisel on nn klaaslagi ees. Kui koalitsiooni siht on suuri ...
Mai 2016: Märkimisväärne elavnemine tõi hindeks “neli miinus”
Riigireformi Radari kolleegium hindab riigireformi arenguid ajavahemikul märtsi algusest mai lõpuni 2016 hindega „neli miinus“. Kui Radari esimese hindamise tulemuseks oli „kolm miinus“, sedagi avansina, siis seekord on edenemine olnud suhteliselt hea. Riigivalitsemise arendamises on tehtud edusamme, millele on viimasest kahest kümnendist raske võrdväärset kõrvale panna. Teiselt poolt ei ole valitsusel jätkunud piisavalt tähelepanu mitmele kriitilisele ja lahendusi ootavale küsimusele.
Vaadeldavasse perioodi jääb kaks märgilise tähendusega sündmust. Esiteks toimus aprillis Riigikogus riigivalitsemise reformi kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mis oli üldse esimene kord, kui parlament riigireformi üle debateeris. Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikud tõdesid, et riigivalitsemise probleeme ei tohi eirata.
Teine tähtis verstapost oli haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise läbimine. Kuigi seaduseelnõud on õigustatult kritiseeritud, et reform keskendub vaid omavalitsusüksuste ühinemisele, on tegu selge edasiminekuga.
Riigireformi Radar tõi eelmises hinnangus välja vajaduse luua ühtne reformikava ja tugevdada reformi ...
Veebruar 2016: Kolm miinusega ehk lootust on
Häid algatusi ja vajalikke tegevusi jätkub, kuid probleemiks on, et need on paljuski seostamata – riigireformi mõiste ja sihiseade on keskselt defineerimata, puudub ka ühtne tegevuskava ehk milliseid tulemusi ja millal soovitakse saavutada. Fookuse puudumise tõttu pole kindlust, et tehakse õigeid asju õigel viisil.
Samuti on vajalik peaministri initsiatiiv eri ministeeriumite tegevuste koordineerimisel. Riigihalduse ministri ametikoha loomine ja haldusreformi esimese etapi käimalükkamine on head märgid, kuid seni veel pole neid eeldusi suudetud kogu riigireformi vankri ette rakendada.
Kolleegium tõi esile algatusi, mis on ette võetud riigi paremat toimimist silmas pidades, ent millel just puuduliku koordineerimise tõttu on vastandlikud mõjud. Näiteks haldusreform on vajalik, kuid selle elluviimisel omavalitsuste suurusele keskendumine puudulik. Peame haldusreformi ...
