30.05.2016
Jõukohane ja tõhus riik tähendab, et…
– valitsussektori töötajate suhtarv võrreldes hõivatud isikute koondarvuga jääb tööealise elanikkonna vähenemisel samale tasemele;
– valitsusel on olemas EL-i toetuste sõltuvusest väljumise strateegia ja plaan;
– e-lahendused muudavad valitsemise lihtsamaks ja odavamaks;
Plussid:
- Jõukohasuse saavutamisega on valitsus enim tegelenud. Lisaks nullbürokraatia projektile on siin teiseks suureks töövaldkonnaks nn riigiaudit ehk riigi ülesannete ülevaatamine kümnes valdkonnas. Näiteks transpordi- ja tervisevaldkonnas, toetuste jagamise ja ettevõtlusvaldkonnas jne. Ettepanekute pakett ei ole veel avalik, kuid nüüdse hindamisfaasi lõpus valmis Rahandusministeeriumi tellitud riigi ülesannete era- või kolmandale sektorile üleandmise metoodika ning avaliku halduse institutsionaalse korralduse analüüsimise metoodika.
Miinused:
- Valitsusel on siht vähendada valitsussektori töötajate arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Inimeste arvu vähendamine on üks võimalik kärpestrateegia, kui sellel on selged miinused. Kui kärpimine ei arvesta piisavalt valdkonna erisustega ja kärpestrateegial ei ole selgeid prioriteete, siis võib see kahjustada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust (vt nt maanteeameti näidet esimese telje all).
- Valitsusele heidetakse ette ka liigset pinnapealsust – kärped ja muud muudatused ei ole alati rajatud kvaliteetsele analüüsile ja muutusi käiakse välja või viiakse mõnikord ellu ülepeakaela. See tekitab vastuseisu.
- Teine probleem – iga-aastane inimeste arvu vähendamine ei võimalda piisavalt suurt kokkuhoidu, et lahendada riigieelarve põhiprobleemi, et meil on vähe „vaba“ raha investeeringuteks ja avalike teenuste rahastamiseks senisel tasemel. Lahendusi tuleb otsida süsteemi ehk poliitiliste valikute tasandil – mis teenuseid saame endale lubada ja mida mitte? Riigi ülesannete üleandmine ja asutuste liitmine võib probleemi heal juhul leevendada, kuid ei ole põhimõtteliseks lahenduseks.
- Kokkuvõte: suuri struktuurseid muutusi saab teha poliitilisel tasandil. Strateegilisi otsuseid ei ole veel tehtud, halduskulude kokkuhoid (osades) asutustes ei ole piisav. Lisaks – kui valitsus viib kärpestrateegiat ellu alt tulevatele ettepanekutele toetudes, siis ei tohiks ametnikke valusate otsuste selgitamisel üksi jätta!