Riigireformi tõhus elluviimine tähendab, et…

– valitsus tegeleb oluliste, st “mõjukate” reformialgatustega;

– valitsusel on “plaan” (sihid, tegevuskava, ressursid) reformi elluviimiseks;

– reformi osalised ja sihtrühmad mõistavad muutuste vajalikkust ja tulevad plaanidega kaasa;

– käivitatud algatuste tulemusi hinnatakse.

Plussid:

• 2015. aasta kevadel ametisse astunud valitsus tegi mitu olulist sammu. Esiteks lõi riigihalduse ministri ametikoha ja sellega paremad eeldused riigireformi läbiviimiseks. Teiseks, haldusreformiga on konkreetsed sammud ette võetud. Kuigi pole jõutud kaugemale omavalitsusüksuse suuruse ja liitumise küsimustest, on haldusreformis inerts murdunud ja omavalitsustes käib aktiivne tegevus.
• Valitsus on lisaks haldusreformile ellu kutsunud rea algatusi, nagu riigivalitsemise mahu vähendamine koos riigiauditi käimatõmbamisega, nullbürokraatia projekt, õigusloome mahu vähendamine ja suurem nõudlikkus selle kvaliteedi tõstmiseks jne.

Miinused:

• Algatused on oodatavast väiksema mõjuga, sest projektid pole omavahel piisavalt hästi seotud ja on oht, et tegevused ei loo loodetud sünergiat. Riigireformi käsitlevad mitmed dokumendid (sealhulgas ka Vabariigi Valitsuse tegevuskava), kuid nende sisu on ebaühtlane ja plaanide kirevuse tõttu puudub tervikvaade. Näeme ohtu, et keskendutakse asendustegevustele (lihtsamatele üksikutele ülesannetele, millel on väike mõju).
• Ehkki riigihalduse ministri ametikoha loomisega on asjad muutunud ühtsemaks, on riigivalitsemise valdkond endiselt killustunud mitmete erineva, vahel ka konkureeriva ametkonna vahel (Rahandusministeerium, Riigikantselei, Justiitsministeerium, Majandus-ja Kommunkatsiooniminsiteerium). Seetõttu on ka vastutus hajunud ning koostöömehhanisme pole välja arendatud. Peaminister ei ole võtnud eestvedavat rolli, mis oleks aga hädavajalik.
• Haldusreformi puhul ei ole valitsemise funktsioonide ja valitsustasandite rollijaotuse küsimusi veel arutatud. Omavalitsustes toimuvad muutused aga on paratamatult seotud muudatustega maakonna ja riigi tasanditel. Riigireformi kui terviku huvides on oluline läbi mõelda, milliseid ülesandeid on ühel või teisel tasandil otstarbekas täita.
• Suurim probleem on tervikliku tegevuskava puudumine, mis defineeriks riigireformi sisu ja kus oleks näha seosed eri asutuste vastutada olevate tegevuste vahel. Riigireform on taandunud valitsemise mahu ehk personali ja koos sellega pakutavate teenuste kärbetele ning haldusreform omavalitsuste liitmisele. Puudub selge pilt tulemuse suhtes: mis peaks reformi tulemusena ühiskonnas muutuma?