Jõukohane ja tõhus riik tähendab, et…
– valitsussektori töötajate suhtarv võrreldes hõivatud isikute koondarvuga jääb tööealise elanikkonna vähenemisel samale tasemele;
– valitsusel on olemas EL-i toetuste sõltuvusest väljumise strateegia ja plaan;
– e-lahendused muudavad valitsemise lihtsamaks ja odavamaks;
Plussid:
• Edasiminekuks oli juunis valminud riigi ülesannete analüüs, mis sisaldas üsna palju riigi asutuste ja ülesannete optimeerimise ettepanekuid. Tekkis varasemast parem alus riigi funktsioonide reformimiseks ja avaliku sektori palgal olevate inimeste arvu vähendamiseks.
• Tehtud ettepanekutest otsustas valitsuskabinet 25. augustil jätkata muuseumivõrgu korrastamisega, konsolideerides muuseume ja muutes neid sihtasutusteks ning andes osad muuseumid üle kohalikele omavalitsustele. Samuti otsustati Rahandus-, Sotsiaal-, Justiits-, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühisesse hoonesse kolimisel ühendada osa ministeeriumide infotehnoloogia, õigusteenindus, personali- ja haldusvaldkonna tegevustest. Lisaks algatati mitmeid täiendavaid riigi ülesannete analüüse.
Miinused:
• Kuigi hindamisperioodil tehti rohkelt analüütilist tööd ja valmis rida ettepanekuid, ei ole valitsus jõudnud läbimurdeliste otsusteni. Ametnikud ja riigihalduse minister pakkusid seekordsel hindamisperioodil valitsuskabinetile välja palju riigi ülesannete ja asutuste ümberkorraldamise ettepanekuid. Kümnest nn fookusvaldkonnast arutati augusti lõpus vaid kuue valdkonna ettepanekuid ja otsusteni jõuti veel vähesemates küsimustes. Edasiminek on võimalik siis kui valimistel mandaadi saanud poliitilised juhid otsuseid langetavad.
• Nt eurorahade jagamisega tegelevate rakendusüksuste ühendamine ja ettevõtluse toetamise asutuste ümberkorraldamine takerdusid vaidlustesse. Ühed soovivad nn superrakendusüksuse loomist ja teised tahaksid ülesandeid enam hajutada eri asutuste vahel. Mõlemal variandil on plusse ja miinuseid. Ametnikud on need läbi käinud ja omavahelistes aruteludes nö kinni jooksnud. Lahenduse võti on poliitikute taskus, sest otsus taandub erihuvide tasakaalustamisele ja vastutuse võtmisele valikute tegemisel.
• Miinusmärgiga seik hindamisperioodil oli Eesti Rahva Muuseum (ERM) nn köögi saaga. Jätame siinkohal köögi sisustuse hanke korraldamise küsitavused kõrvale. Peamine küsimus on põhimõtteline – milliseid teenuseid avalik sektor peaks pakkuma? ERMi kaasuse varal: kas toitlustajad peavad ikka olema avaliku sektori töötajad? Millise signaali see kodanikele annab kui mõnes avaliku sektori asutuses kärbitakse juba põhiteenuse pakkujaid ja teises võetakse tugiteenuste osutamiseks töötajaid juurde?
• Radari kolleegium märkis konkreetse vajakajäämisena ära asjaolu, et valitsus ei ole jätkuvalt selgitanud, et mil määral on oodata eurorahade vähenemist mõne aasta pärast (2020. aasta kandis) ja mida see riigieelarve strateegia ning üldise avalike teenuste (väheneva) pakkumise kontekstis tähendab?
