Kokkuvõte ja hinde põhjendus
Riigireformi Radari kolleegium hindas märtsi lõpus viiendat korda valitsuse tegevust riigireformi elluviimisel. Vaatluse all oli reformi edenemine 2017. aasta esimeses kvartalis. Möödunud aasta novembris moodustatud võimuliidu tegevust hinnati esimest korda. Edasiminek on olnud rahuldav: koalitsioon sai hindeks „kolme“.
Rahuldava hinde põhjuseks on tõdemus, et valitsusliit on haldusreformi seaduse ajakavast kinni pidades edasi läinud omavalitsuste ühendamisega ja otsustas jaanuaris maavalitsuste kaotamise. Tähelepanuväärne on riigireformi tegevuskava eelnõu sünd. See dokument sisustab riigireformi mõiste, aluspõhimõtted, eesmärgid, ülesanded ja elluviimise korralduse.
Teisest küljest on just kohaliku tasandi reformide elluviimisega seotud suured küsimärgid, mis ei luba valitsuse tegevusele kõrgemat hinnet anda. Riigireformi Radari kolleegiumi arvates on omavalitsuste ühendamise ja maavalitsuste kaotamisega seotud ümberkorraldused sedavõrd keerukad, et reformid hakkavad takerduma tegemata valikutesse. Pealepressivaid tähtaegasid arvestades pidanuks avalike ülesannete jaotus omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ning nende rahastamise mudel olema praeguseks ammu otsustatud, kuid seda ei ole tehtud.
Omavalitsuste liitumiste jõustumisega samal ajal lõpetatakse maavalitsuste tegevus. Maavalitsuste ülesannete ümberjagamisel on üksjagu segadust. Tekib küsimus, kas muutuste kiiret tempot ja komplekssust arvestades suudavad asutused maavalitsuste ülesanded üle võtta ja luua kodanikele sobival tasemel teenuste osutamise võimekuse?
Riigireformi Radari kolleegiumi arvates peaks valitsus kogu energia suunama kohaliku tasandi reformi ellurakendamisse. Lahendamata küsimuste sasipuntra lahtiharutamine on võimalik. Edasi tuleks lükata vähemtähtsad riigireformi ülesanded nagu näiteks riigiasutuste pealinnast väljaviimine või valitsuskabineti lubatav liikmete arv jms.
