Mõjus poliitikakujundamine ja elluviimine tähendab seda, et

– valitsus on suuteline väljakutseid ette nägema, probleeme ja sihte prioritiseerima;

– valitsemine on ühtne, seda iseloomustab usaldus ja tugev koostöö nii poliitilisel kui ka administratiivsel tasandil;

– eesmärkide saavutamist toetab toimiv planeerimissüsteem ja valitsus on suuteline ressursse vajadusel paindlikult (ümber) jagama;

– poliitikad tuginevad tõenditele; fookuses on mõju saavutamine, mitte vaid väljundite (nt seaduseelnõude arv) põhine aruandlus;

– valitsemine on demokraatlik ja kaasav: kodanikel, ühendustel ja parlamendil on poliitikakujundamises tegelik, mitte vormiline roll;

– ettevõtete ja kodanike halduskoormus väheneb.

Plussid:

• Rahandusministeeriumi eestvedamisel on sündinud ettepanekud riigi strateegilise planeerimise ja eelarvestamise süsteemi reformimiseks. Näiteks eraldiseisva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve asemel koostada nelja-aastane riigieelarve, suurendada ministrite ja ministeeriumite koostöövõimalusi eelarve kasutamisel ning anda valitsusele õigus otsustada riigieelarve jaotus valitsemisalade vahel.  Siduda strateegiline planeerimine ja eelarve ühiste planeerimistasandite: valdkond – programm – tegevus, abil jne. 
• Suvel loodi parlamendi juurde Arenguseire Keskus (pole veel sisulist tegevust alustanud). Juunis arutas parlament riigieelarve koostamise probleemistikku, et leida ideid eelarvestamise läbipaistvamaks ja ettevaatavamaks tegemiseks – toimus aruande “Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis” arutelu. Aruteludest kaugemale veel ei jõutud.
• Valitsuse riigireformi tegevuskavas on eesmärk, et ettevõtjate ja elanike suhtlus riigiga peab olema lihtsam. Selle sihi saavutamisele aitab kaasa nn nullbürokraatia algatus, mis koosneb omakorda mitmetest alaprojektidest või –tegevustest. Nullbürokraatia tähendab aruandluskohustuste (maksud, statistika, keskkonnaaruandlus, tööturuga seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist (eeltäidetud aruanded), maksu- deklaratsioonide koormuse ja  erinevate infokohustuste vähendamist ning riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist. Taoliste tegevustega liiguti hindamisperioodil kavakohaselt edasi.
• Üheks poliitilise tasandi otsuse näiteks nullbürokraatia algatuses oli 13. juuli 2016 majandus- ja taristuministri, ettevõtlusministri, rahandusministri ning riigihaldusministri otsus käivitada  ettevõtluse tegevuslubadega seotud nõuete vähendamise projekt. Lepiti kokku, et iga ministeerium võtab analüüsida vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõuded, et majandustegevusele seatud erinõuded oleks ka tegelikult eesmärgipärased ja vajalikud.

Miinused:

• Eelmise hindamise üks murekohti oli, et riigi strateegilise planeerimise võimekus jätab soovida ja eesmärkide ning eelarve seosed peaks olema paremini paigas. Kui riigi ettevaatamise suutlikkus jääb lahjaks, siis me jäämegi tulekahjude kustutajaks, selmet probleeme ennetada.
• Üks strateegilise juhtimise (aga ka elluviimise planeerimise ja tagasisidestamise) olulisust illustreeriv juhtum suveperioodist oli Eesti Haigekassa planeeritust suurem eelarve puudujääk. Ühest küljest on see haigekassa (eelarve) juhtimise küsimus, milles valitsusel on pigem kaudne vastutus. Teisalt on tegu nö struktuurse probleemiga, kus on ammu teada, et tervisevaldkonna rahastamise võimaluste ja vajaduste vahel on käärid aasta-aastalt süvenevad. Kui otsuseid ei tehta, suureneb puudujääk aina ja see olukord ei lähe iseenesest üle.
• Laiapõhjalist poliitilist pühendumust riigi strateegilise juhtimise võimekuse kasvatamiseks (veel) ei ole. Süsteemi uutmise ideed on küllalt kaalukad ja sestap on loogiline, et ettepanekud, vähemalt sellisel kujul, ei lähe libedalt läbi. Rahandusministeerium töötab hetkel uue riigieelarve baasseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõu kallal ja selle dokumendi kaudu püütakse avada laiemat arutelu. Kuigi töö käib, tuleb süsteemi muutvaid otsuseid tõenäoliselt veel kaua oodata.
• Valitsuse riigireformi tegevuskava näeb ette, et Justiitsministeeriumi juhtimisel koostatakse uue Vabariigi Valitsuse seaduse kontseptsioon, mis loob senisest paremad alused valitsuse töö korraldamiseks ning paindlikumaks riigi juhtimiseks. Selles küsimuses on ekspertide ringis arutelu juba aastaid kestnud. Koalitsioon (mitte ainult paar ministrit) peaks selle teema lähemal ajal ette võtma ja oma seisukohad kujundama. Justiitsministeeriumi vedamisel on koostatud ettepanekud, mille arutamist ei tohiks edasi lükata (ülesanne on algse tähtajaga võrreldes juba edasi nihutatud), sest valitsuskorralduse muutused loovad eeldusi otsusetegemise kvaliteedi parandamiseks.