Riigireformi Radari kolleegium hindab riigireformi arenguid ajavahemikul märtsi algusest mai lõpuni 2016 hindega „neli miinus“. Kui Radari esimese hindamise tulemuseks oli „kolm miinus“, sedagi avansina, siis seekord on edenemine olnud suhteliselt hea. Riigivalitsemise arendamises on tehtud edusamme, millele on viimasest kahest kümnendist raske võrdväärset kõrvale panna. Teiselt poolt ei ole valitsusel jätkunud piisavalt tähelepanu mitmele kriitilisele ja lahendusi ootavale küsimusele.
Vaadeldavasse perioodi jääb kaks märgilise tähendusega sündmust. Esiteks toimus aprillis Riigikogus riigivalitsemise reformi kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mis oli üldse esimene kord, kui parlament riigireformi üle debateeris. Nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikud tõdesid, et riigivalitsemise probleeme ei tohi eirata.
Teine tähtis verstapost oli haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise läbimine. Kuigi seaduseelnõud on õigustatult kritiseeritud, et reform keskendub vaid omavalitsusüksuste ühinemisele, on tegu selge edasiminekuga.
Riigireformi Radar tõi eelmises hinnangus välja vajaduse luua ühtne reformikava ja tugevdada reformi elluviimise korraldust. Peaminister nõustus selle kriitikaga ja sõnastas Riigikogus esinedes kolm riigireformi eesmärki: kvaliteetsed avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kogu Eestis, ettevõtjate halduskoormus riigiga suhtlemisel peab vähenema ja avaliku sektori efektiivsus ning paindlikkus peab suurenema. Mai lõpus avaldas valitsus nendele sihtidele rajatud riigivalitsemise reformi kava, vt https://valitsus.ee/et/riigivalitsemisereform. Seegi on riigireformi elluviimisel positiivse märgiga samm, sest selge plaani olemasolu aitab valitsusel paremini reformi eesmärke ja tegevusi selgitada.
Teisest küljest on selles dokumendis rohkelt algatusi, millega niikuinii eelnevalt tegeleti või mis tulevad muudest võetud kohustustest. Mõned elulise tähtsusega riigivalitsemise teemad ei saa tegevuskavas väärilist tähelepanu.
Näiteks tõi Riigireformi Radari kolleegium esile, et avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega on vaja tegelda põhimõtteliste poliitiliste otsuste tasandil: milliseid teenuseid riik soovib ja suudab tulevikus pakkuda? Saavutada olulist kokkuhoidu, samal ajal kättesaadavuses ja kvaliteedis järele andmisi mitte tehes, on mitmetes valdkondades võimatu või vähemalt väga raske. Siin tuleb teha selged valikud ja rääkida ka kodanike vaatest negatiivsema maiguga mõjud lahti.
Teiseks rõhutab kolleegium, et ehkki kokkuhoid inimeste arvu vähendamise ja majandamiskulude kärpimise teel on sümbolina tähtis, seisneb tõsine väljakutse strateegiliste valikute eelarvestamise uuele tasemele viimises.
Iga-aastane inimeste arvu vähendamine ei võimalda piisavalt suurt kokkuhoidu, et lahendada strateegiliste eesmärkide saavutamise põhiprobleemi, et meil on riigieelarves vähe „vaba“ raha investeeringuteks ja avalike teenuste rahastamiseks senisel tasemel. Lahendusi tuleb otsida süsteemi ehk poliitiliste valikute tasandil – mis teenuseid saame endale lubada ja mida mitte? Riigi ülesannete üleandmine ja asutuste liitmine võib probleemi heal juhul leevendada, kuid ei ole põhimõtteliseks lahenduseks.
Radari kolleegium toetab ka kõiki algatusi, mis tugevdavad strateegilise juhtimise võimekuse arendamist. Näiteks on praegu veel käimas mõttevahetus strateegilise arenguseire funktsiooni tugevdamisest ja plaan on see ülesanne tuua Riigikogu kantselei juurde. Radari kolleegiumi hinnangul on selle ülesande kõige loogilisem institutsionaalne asukoht on peaministri läheduses Riigikantseleis. Lisaks peavad ka ministeeriumid enda valdkondades tulevikuseire ja poliitikaplaneerimise ülesandeid kvaliteetselt täitma, ainult arenguseire üksusest ei piisa.
Loe lähemalt, millised otsused ja protsessid mõjutasid Riigireformi Radari hinnet:
Kvaliteetsed avalikud teenused
Mõjus poliitikakujundamine ja elluviimine
