Olukord:
Ettevõtjad nurisevad liigse aruandluse üle – samu andmeid tuleb esitada korduvalt, aga erinevatel vormidel. Tihti ei saada aru, mida nende andmetega tegelikult tehakse ja milleks neid vaja on. Statistikamet kurdab samal ajal, et majanduskeskkonna analüüsiks vajalikke andmeid ei saa kätte. Hoolimata projekti algatusest juba kuid tagasi on kohati täna poliitikakujundajate ja eri ametkondade poolt surve uute andmete kogumisele (nt soolises lõikes, lähetatud töötajate direktiivi muudatused jne).
Milliseid riigivalitsemise probleeme tahetakse muudatusega lahendada/ leevendada?
1) Vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel – see peab muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja vähem koormavaks, sh automaatse andmeedastuse kaudu.
2) Muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks ning luua keskkond bürokraatia vähendamise ettepanekute edasiseks kogumiseks ja nõuete vähendamiseks.
3) Vähendada halduskoormust riigile
Milline on mõju riigireformi erinevatele telgedele?
• Kvaliteetsemad avalikud teenused: Edasiminek. Andmete kogumine ja kättesaadavaks tegemine kui teenus saab optimeeritud.
• Mõjus poliitikakujundamine ja tõhus koordineerimine: Suur edasiminek. Koostööd teevad viis ministeeriumi, EMTA, Statistikaamet, Sotsiaalkindustusamet, mis on harvanähtav koostöönäide. Suuremahuline ja põhjalik ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide ning teiste partnerite kaasamine.
• Jõukohane ja heas vormis riik: Suur edasiminek. Asjatute aruannete töötlemine jääb ära, digitaliseerimine ja registrite omavaheline infovahetus peaks vähendama inimtööd, mistõttu on võimalik töökohti vähendada või ülesandeid ümber jagada.
• Professionaalne inimeste ja ressursside juhtimine: Edasiminek. Automatiseerimine on riskantne samm, kuid võib anda olulist ressursi kokkuhoidu. EMTA juhi Marek Helmi eesmärk on tõhustada ametnike tööprotsesse ja viia ettevõtete deklaratsioonide esitamine automaatseks. Tegu on innovatiivse lahendusega maailma mastaabis.
• Riigireformi elluviimine: Edasiminek. Riigihalduse minister on projekti kaasatud. Paistab, et eesmärk on ühine, omavahelistest põhimõttelistest vastuoludest pole infot avalikkuseni jõudnud. Loodetavasti ei takerdu hea protsess lõpuks küsimuse taha, kes suurema au (loe: poliitilised punktid) korjab.
Soovitused poliitikakujundajatele
1) Kiidame heaks sammud, mis vähendavad lolli tööd ehk andmete sisestamist eri registritesse. Soovitame julgemat ava-andmete (open data) kasutust ehk teha aruannete info kättesaadavaks masintöödeldaval kujul. Eelkõige on vaja teha korda registrite ristkasutus avaliku sektori asutuste vahel. Teiseks teha anonümiseeritud info kättesaadavaks valitsusvälistele kasutajatele, analüütikutele, ka ärirakenduste loojatele.
2) Surve uute bürokraatlike nõuete kehtestamiseks ja uute andmete kogumiseks ei kao kuhugi – ka praegune olukord on tekkinud ametnike vajadusest ja/või heast soovist midagi muuta, paremaks teha. Küllap tekib selliseid vajadusi ka edaspidi. Kuid uute administratiivsete kohustuste rakendamiseks peab olema ülekaalukas avalikkuse huvi ja/või vajadus ning selle vajaduse piisavust tuleb iga kord eraldi kaaluda, samuti pidevalt monitoorida seadusloomet, et hoida ära hiilivat bürokratiseerumist. Toetame õigusloome mahu vähendamise kavas toodud ettepanekut lisada väljatöötamiskavatsusse ja eelnõu seletuskirja küsimus halduskoormuse kohta. Kuna uusi nõudeid võidakse kehtestada ka madalama taseme aktidega (nt ministri määrus), soovitame Majandus- ja Kommuniatsiooniministeeriumi juurde loodaval nullbürokraatia rakkerühmal ühe tegevusena töötada välja protsess bürokraatia lisandumise ennetamiseks.
Taust
Viie ministeeriumi koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise ehk nullbürokraatia projekti eesmärk on vähendada ettevõtetele bürokraatikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks.
Ettevõtjatelt ja organisatsioonidelt koguti 252 ettepanekut, millest 204 olid bürokraatia vähendamiseks. Pärast analüüse otsustati kolme aasta jooksul kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet. Rakendatakse 65% kõikidest tehtud ettepanekutest ja 80% kõikidest bürokraatia vähendamise ettepanekutest. See tähendab näiteks: aruandluskohustuste (maksud, statistika, keskkonnaaruandlus, tööturuga seotud aruandlus) vähendamist või aruandluse lihtsustamist (eeltäidetud aruanded), maksu- deklaratsioonide koormuse ja erinevate infokohustuste vähendamist ning riigi poolt nõutavate dokumentide arvu vähendamist.
Edasi koostab iga ministeerium täpsema bürokraatia vähendamise ja IT-arenduste plaani.
Valitsus lõi ka spetsiaalse rakkerühma, mille ülesandeks on kontrollida, et ettevõtjate tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekud ka tegelikult ellu viidaks.
Autor:
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
